Retriiverite treeneri ja labradorikasvataja puutun aeg-ajalt kokku küsimusega, kas mitu koera on parem, kui üks?
Olles ise omanud 16 aastat rohkem, kui ühte labradori arvan, et üldiselt on mitme koera omamine tore, kuid igaühele ei pruugi see sobida. Kahel koeral on toredam koos aias toimetada ja mängida ning seeläbi võib inimesega koostöö tahe mõnel koeral kasvada, kuna kahe koera puhul tekib konkurents inimese tähelepanu üle. Samas muutub olulisemaks inimese roll karja juhina ja oskus seda karja hallata.
0 Comments
Koeral, nagu inimeselgi on oma vajadused. Teades koera vajadusi, saab lahendada väga palju käitumisprobleeme ning vajaduste teadvustamine aitab meil saada paremateks koeraomanikeks ning valmistuda paremini treeninguteks. Probleeme võib tekitada nii mingi vajaduse suur defitsiit või üleküllus.
Võibolla olete kuulnud Maslow vajaduste püramiidiist - see kehtib tegelikult ka koerte kohta. Kuid seal on ka mõningaid erinevusi inimesega võrreldes. Inimese peale hüppavad retriiverid suurest rõõmust. Sageli hüppavad nad inimese najale tervitamisel, jalutuskäigule minnes, mõned ka enne söötmist või mängides. Ka liiga emotsionaalne kiitus võib samuti tagajärjena tuua koera hüplemise. Mõni koer hüppab ka näkku ning mõni haarab kätest, seega on lisaks määrdunud riietele võimalik saada kehalisi vigastusi, sest hoogu ja jõudu on retiiveritel väga palju.
Minu käest on aeg-ajalt ikka uuritud, et mida teha ja kuidas oleks õige käituda, kui koer kipub jalutuskäigu ajal sodi, väljaheiteid või lindude-loomade jäänuseid sööma.
Kahjuks on meie teeääred ja metsaalused täis prahti, toidujäätmeid ja väljaheited. Koerad on loomult uudishimulikud ning uudishimu ümbritseva suhtes ja uute kogemuste saamine on koera aju arenguks väga olulised. Nii nagu väikesed lapsed katsuvad ja maitsevad asju maailma tundma õppimiseks, nii ka koerad. Koertele on sõrmede asemel põhiliseks meeleks lihtsalt nina ja suu. Kõige maas vedeleva vastu huvi tunnevad paljud retriiverid ka täiskasvanuna. Mäletate, koerad on ju kodustatud hundid ning nende loomuomaseks vajaduseks on loodusest toidu otsimine. Kuid sellegipoolest kõige maas leiduva ära söömine ei ole kindlasti ok. Seega on vajalik kutsikast alates õpetada koerale esemete ära toomist ja asja haaramisest loobumist, sest kõige lihtsam lahendus on probleemi ennetada. Labradori retriiverid on algupäraselt aretatud töökoerteks, kes kaluritele ookeanist kalavõrke välja tõid. See eeldas koera, kes on julge, enesekindel, visa ja töökas. Seejärel said neist suurepärased jahikoerad, kes on tuntud oma suurepärase haistmise, pehme saagihaarde, veearmastuse ja innukuse poolest. Labradori lahke loomus, sõbralikkus, rõõmsameelsus, arukus, kannatlikkus ja kiire kohanemisvõime on teinud neist ühe populaarsema perekoera.
Nuuskimine on koera jaoks oluline vajadus, mida saab talle pakkuda väga erineval moel. Koera vaimse tervise jaoks on nuuskimine väga tähtis, sest koerad "näevad" maailma läbi erinevate lõhnade. Haistmine on koera kõige olulisemaks info hankimise meeleks ja see võimaldab rahuldada tal vajadust olla uudishimulik ja saada uusi kogemusi. Koera haistmine on isegi kuni 1000 korda tugevam inimese omast.
Väga paljud retriiveriomanikud on hädas jalutuskäigu ajal rihmas sikutava koeraga. Halvimal juhul koerad liiguvad edasi kähiseva häälega hingates ja köhides, millega on suur oht tekitada koerale pöördumatuid tervisekahjustusi (loe artiklit: Kuidas valida trakse ja pikka rihma). Oluline on teada, et koerad sikutavad rihmas olenemata sellest, et nad tunnevad ebamugavustunnet ja valu. Selleks, et aga rihmas sikutamisest lahti saada, on oluline mõelda sellele, millest see on tingitud.
Traksid ja pikk rihm on vajalik varustus nuuskimisjalutuskäigul ja jäljetööl. Hästi istuvad jalutustraksid aitavad ära hoida kaelavigastusi ja aitavad vähendada rihmas liikudes koera stressi. Kaelavigastused võivad olla põhjuseks erinevatele tervisehädadele, mille seos kaela vigastamisega ei pruugigi alati olla otseselt nähtav.
Retriiverite tõukatse eesmärgiks on hinnata, kas koera iseloom on omane retriiveri tõule ning kas koeral on eeldusi, mis võimaldavad teda koolitada pisisaagi toomiseks ja/või retriiverite jahikatseteks. Retriiverite tõukatse mõõdab koera retriiveriinstinkte. Tegemist ei ole niivõrd katsega, pigem tõuomase testiga, mille lõpus saab koer tulemuse – kas sooritatud või mitte sooritatud.
Ninatöö ehk nuuskimine on koera oluliseks vajaduseks. See võimaldab koeral olla uudishimulik, aga ühtlasi ka rahustab, aitab paremini keskenduda ja ka väsitab hästi aktiivset koera. Koera aju arenguks on nuuskimine väga oluline. Kui hoolid oma koera vaimsest tervisest, siis võimalda talle iga päev vähemalt 15 minutit nuuskimist ning paku talle erinevaid ninatöö võimalusi.
|
AuthorArtiklite autor on retriiverite tõuomase töö koolitaja ja koerte käitumisnõustaja Reeli Kuhi-Thalfeldt. Archives
May 2021
Categories |